Teksti suurus:
A A A

Kaitseliitlased õppisid staapi ja maasturit juhtima

20.10.2012
Ehkki ajateenijaid pole Pärnu pataljonis juba enam kui neli aastat, on pataljoni haldaval Lääne kaitseringkonnal endiselt täita oluline roll Eesti kaitsejõududes. Selle heaks ja iseloomulikuks näiteks on kas või neljapäeval kaitseliitlastele korraldatud õppepäev.

Iseenesest pole Lääne kaitseringkonna jaoks säärastes koolitustes midagi erakordset. Märgilise tähendusega on aga see, et esimest korda tuli Lääne kaitseringkonnalt koolituse tellimise initsiatiiv väljastpoolt ehk Kaitseliidu Tallinna malevalt. See tähendab, et siinsete ohvitseride teadmised on väljaspool oma ringkondagi kõrgelt hinnatud ja nõutud.
 
Kaitseliidu Tallinna maleva nooreminstruktori, Kaitseliidu allohvitseride kogu juhatuse liikme veebel Kainar Kruusi selgitusel telliti koolitus, pidades silmas kaitseväe suurima õppuse „Kevadtorm“ vajadusi. Nimelt peavad Tallinna malevagi liikmed seal järgmisel kevadel staabikoosseisus mehe eest väljas olema. “Peame ennast natuke harima, et hästi esineda,” märkis Kruus.
Torm on tulekul
Et kaitseliitlased „Kevadtormil“ hästi esineksid, andiski Lääne kaitseringkonna staabi allohvitser vanemveebel Taimo Loode neile neljapäeval ülevaate sellest, mis on pataljoni staap ja kuidas see töötab, keskendudes just kahele raskeimaile elemendile ehk luurele ja operatiivosale. “Me alustame täna nullist ja lõpetame sellega, et mehed, kes koolituse läbivad, on suutelised pataljoni tasandil staabis tööd tegema ja olema võrdväärsed sealsete ohvitseridega.”
Need on aga nii mastaapsed ja komplektsed teadmised, mida, nagu märkis Lääne kaitseringkonna teabeohvitser kapten Priit Rööp, tavalistel Kaitseliidu õppustel üldjuhul ei käsitleta, ent milleta on väga keeruline juhtida pataljoni tegevust olukorras, mida „Kevadtorm“ simuleerib. “Kaardi peal on OK, et tõmbame nüüd tagasi ja siis lähme edasi, aga seal sul on tuhat meest metsas ja siis tegelikult ei tohi nii, et oot-oot, ma magasin midagi maha – ja et seda ei juhtuks, on kokku saanud Kaitseliidu initsiatiiv ja meie valmisolek alati aidata, kui me vähegi saame.”
Peale staabitöö koolituse korraldati kaitseringkonna Eametsa baasis neljapäeval sõidukikoolituski. Seda kohalikele Kaitseliidu meestele – põhiliselt valvemeeskonna liikmetele, kes peavad suutma kaitseringkonna G-klassi Mercedes-Benze juhtida nii heas kui halvas. “Et nad saaks pildi, et see on selline auto, tal on sellised kangid ja me proovime sõita, vaatame, mis siis saab, kui ma selle lülituse teen, kuidas ta käitub,” andis Lääne kaitseringkonna veebel Peeter Juurik koolitusest ülevaate.
Ühine asi
Loode sõnade kohaselt ongi Lääne kaitseringkonna jaoks, kus praegu ajateenijaid ei ole, iseloomulik see, et vabaks jäänud aeg kasutatakse kaitseliitlaste koolitamiseks.
“Ma võin väita, et Lääne kaitseringkonna malevad on oma väljaõppe tasemelt päris head,” on see Loode kinnitusel tublisti tulemust andnud. Eelkõige on tema selgitusel suudetud ühtlustada arusaamad, mis võimaldab nii kaitseväelastel kui kaitseliitlastel üheselt aru saada nii lahinguruumist kui -pildist ja -ülesannetest.
Nii see peabki olema. “Riigikaitse ei ole kaitseväe ega kaitseliidu eraprojekt, vaid kõigi jõustruktuuride ühine ülesanne ja sellepärast peavadki Kaitseliit ja kaitsevägi olema läbi põimunud ja saavutama ühise arusaama,” on Loode veendunud.